Valitsus esitas riigikogule eelnõu kohtumenetluste kiirendamiseks

Valitsus otsustas 19. märtsi istungil esitada Riigikogule kohtumenetluste kiirendamise seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul pidurdada kohtumenetluste pikenemist ja parandada õigusemõistmise tõhusust.

Eesti kohtusüsteem on rahvusvahelises võrdluses olnud pikka aega kiire ja tõhus. Viimastel aastatel on aga kohtumenetlused märgatavalt aeglustunud kõigis kohtuastmetes ja menetlusliikides – sõltumata sellest, kas kohtuasjade arv on kasvanud või vähenenud. Kui võrrelda 2025. ja 2020. aasta andmeid, siis on muutused olnud järgmised: Tsiviilasjades, mis moodustasid mullu esimeses astmes 66 protsenti kõigist kohtuasjadest, oli esimeses astmes asju 12 protsenti rohkem, kuid keskmine menetlusaeg pikenes koguni 34 protsenti. Kuigi apellatsioone esitati tsiviilasjades 19 protsenti vähem, pikenes nende keskmine menetlusaeg 36 protsenti. Süüteoasjades, mis moodustasid mullu esimeses astmes 28 protsenti kõigist kohtuasjadest, esitati kriminaali üldmenetlusi esimeses astmes 14 protsenti vähem, kuid keskmine menetlusaeg oli 2 protsenti pikem. Mullu lahendati vaid 67 protsenti kriminaalasjade üldmenetlustest ning jääk kasvas tuntavalt. Üldmenetluse apellatsioone oli 23 protsenti vähem, ent keskmine menetlusaeg 46 protsenti pikem. Haldusasjades, mis moodustasid mullu esimeses astmes 6 protsenti kõikidest kohtuasjadest, esitati esimeses astmes asju 26 protsenti rohkem ja menetlusaeg pikenes 13 protsenti. Apellatsioone oli haldusasjades 19 protsenti rohkem, kuid keskmine menetlusaeg venis koguni 107 protsenti pikemaks. "Nii massiivne aeglustumine on hirmutav," nentis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. "Kui kohtuasjade arutamine oluliselt pikeneb, siis väheneb sõlmitud lepingute väärtus, sest neid on vaidluse korral raskem maksma panna. Samuti väheneb karistuspoliitika mõju, kuna karistused ei järgne süüteole nähtavas tulevikus ja suured süüteoasjad võivad aeguda. Kõige tõsisem tagajärg on aga see, et väheneb inimeste usk, et õiguste rikkumise korral saab kohtust üldse kaitset." Kuna sellel kümnendil alanud kohtupidamise aeglustumisel ei ole üht kindlat põhjust, peab riik Pakosta sõnul leidma ja kasutama kõiki abinõusid, mis aitaksid kohtupidamist kiirendada. Plaanis on parandada nii õiguslikku tööriistakasti ehk kohtumenetlusseadustikke kui ka kohtupidamise infotehnoloogilisi tööriistu. Samuti viiakse kohtust välja toiminguid, mida haldusasutused saaksid tõhusamalt teha, mis aga ei võta ära õigust vaidluse korral kohtusse pöörduda. "Me tõhustame kohtu sisemist juhtimist ja töökorraldust ning anname kohtusüsteemile oma tegevuse korraldamise üle, mis tähendab enesehaldust koos vastutusega," lisas Pakosta. "Lisaks süvendame õigusemõistmise spetsialiseerumist ja muudame kohtulõive seal, kus nad enam ei toimi vajaliku lävendina. Peamised muudatused 19. märtsil algatatud mahukas eelnõu hõlmab kohtukorralduse, tsiviil- ja halduskohtumenetluse ning kohtulõivude alaseid muudatusi: süvendatakse spetsialiseerumist kohtute sees, sest sarnaselt tervishoiule töötab eriarst kiiremini ja kvaliteetsemalt kui üldarst; ministeeriumilt antakse kohtusüsteemile üle vastutus enda haldamise eest; kaotatakse rahvakohtunikud, mis kiirendab raskete kriminaalasjade arutamist. Kohtukorralduse laiemate muudatustega loetakse edaspidi kõik kohtuastmed põhiseaduslikeks institutsioonideks ning riigieelarves luuakse neile eraldi eelarve. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu, kuhu kuulub kuus kohtunikku ja viis kohtusüsteemi välist liiget. Igapäevaseid tugiteenuseid hakkab koondama uus kohtuhaldusteenistus ning infosüsteemi arendamine ja haldamine antakse kohtusüsteemi enda kontrolli alla. Kohtunike spetsialiseerumist suurendatakse kõigis õigusharudes, näiteks luuakse kitsamad suunad perekonna- ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse ning lähisuhtevägivalla asjadele. Eelnõu tsiviilkohtumenetluse alal: laiendatakse lihtmenetlusi, kuna nende arv on siiani olnud marginaalne; luuakse uus elektrooniline tarbijakrediidi menetlus, sest järelmaksu- ja muid sarnaseid asju on väga palju; vähendatakse menetluse venimist menetluskulude vaidluste tõttu, mis seni jätsid paljud tsiviilasjad venima, kuna kaotaja pool tasub kohtukulud; vähendatakse kulunimekirjade esitamist ühes astmes ühe korrani ja piiratakse vastuväidete „pingpongitamist“; edasikaebusi lihtsates tsiviilasjades vaatab kolme asemel läbi üksainus ringkonnakohtunik, mis leevendab teise kohtuastme suurimat kohtumenetluse aeglustumist; ringkonnakohtud saavad õiguse lootusetud edasikaebused ilma menetlust avamata tagasi lükata, mis on lähenemine Soome mudelile, kus ringkonnakohtusse edasikaebamiseks on vaja saada kohtust menetlusluba; sagedastele vaidlustele kohtuprotokolli sisu üle tõmmatakse kriips peale, jääb ära vastastikune vastuväidete esitamine ja kohus tugineb reeglina istungi salvestisele. Lisaks tõstetakse tsiviilkohtumenetluses lihtmenetluse piirmäära 3500 eurolt 5000 euroni ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurolt 10 000 euroni, mis võimaldab kiiremini lahendada rohkem vaidlusi. Mõnes hagita menetluses hakkab ka määruskaebusi lahendama üks ringkonnakohtunik kolme asemel. Uues tarbijakrediidi maksekäsu kiirmenetluses saab edaspidi nõuda vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi ja viivist. Kohtute tööd hakkab tsiviil- ja muudes menetlustes kiirendama ka tehnoloogia, kuivõrd edaspidi lubatakse kasutada tehisaru abil loodud istungiprotokolle, mis vähendab märkimisväärselt käsitsi protokollimisele kuluvat aega. Eelnõu halduskohtupidamise alal: kui asjaolud on selged, võib kohus asja lahendada kiiresti ja lihtsalt juba eelmenetluses; taastuvenergia asjades seatakse eelmenetlusele 3-kuuline tähtaeg, et olulised arendused ei jääks kohtuvaidluste taha kinni; kohtust viiakse välja loamenetlusi, mida saavad ametiasutused ise lahendada, ja kohtusse tullakse vaid vaidluse korral. Kohtulõivude süsteemis hakatakse rohkem arvestama tegelike menetluskuludega. Näiteks abielulahutuse ja kooselu lõpetamise lõiv kasvab 100 eurolt 310 eurole, kuivõrd sama protseduur perekonnaseisuametis või notari juures on nagunii odavam. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt ning haldusasjades tõuseb üldine riigilõiv 20 eurolt 75 euroni. Samas säilib vähemkindlustatud inimestele menetlusabi võimalus ja rahvusvahelise kaitse taotlejad vabastatakse lõivust täielikult. Riigikogu menetluses on lisaks juba varasem eelnõu 560 SE, mis aitab spetsiifiliselt kiirendada kriminaalkohtupidamist, ning paralleelselt on töös mitmed IT-arendused.