• A
  • +

Valitsus kaalub võimalust inimesi tulevikus vähem trahvida

PrintPDF Jaga

11.02.2017. Valitsus toetas väärteomenetluse reformi, mis võimaldab tulevikus inimesi vähem trahvida ning paremini mõjutada ohtlike väärtegude toimepanijaid. 

„Väärteomenetluse reform tugineb kolmele olulisele põhimõttele. Soovime inimesi trahvidega vähem karistada, mõjutada enim just ohtlikemate süütegude toimepanijaid ning muuta väärteomenetlust tõhusamaks ja kokkuhoidlikumaks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Muudatusega on plaanis vähendada karistatavate süütegude hulka, näiteks võivad politseinikud tulevikus teatud juhtudel piirduda suulise hoiatusega ning loobuda vähemohtlike süütegude karistusregistrisse kandmisest. Samuti on plaanis trahvida vähem alaealisi.

„Peaaegu pooltel Eesti elanikel on täna karistusregistris sissekanne, sest sinna satub ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Selline karistamine ei ole proportsionaalne ega mõistlik,“ rääkis siseminister Andres Anvelt. „Pigem on mõnikord rohkem kasu inimesega rääkimisest.“

Kui aga inimese karistamine on siiski möödapääsmatu, siis aitab uus väärteomenetluse kord ajakulu oluliselt vähendada – eesmärk on ühe väärteomenetluse protokolli koostamiseks kuluv aeg viia seniselt kahekümnelt minutilt viiele minutile. See hoiab kokku nii inimeste kui politsei aega.

Inimestele, kes panevad toime ohtlikumaid süütegusid nagu suur kiiruseületamine või joobes juhtimine, on plaanis sisse viia sissetulekupõhised trahvid, nagu on praegu kasutusel kriminaaljoobes juhtimise eest.

Sissetulekupõhise trahvi miinimumpäevamäär oleks ettepaneku kohaselt 5 eurot (trahviühiku suurus on praegu 4 eurot), mis suureneb vastavalt inimese sissetulekule.
 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50