Valitsus karmistab karistusõigust merealuse taristu kaitseks

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks seaduseelnõu, millega karmistatakse merealuse taristu kahjustamise eest määratavaid karistusi. Muudatustega laienevad ka vastutusele võtmise võimalused võõra varaga vandaalitsejate ning riigisaladuse ja salastatud teabe nõuete rikkujate suhtes.

Seadusemuudatustega täiendatakse karistusseadustikku selliselt, mis võimaldab vastutusele võtta ka ettevaatamatusest põhjustatud merealuse kaabli või torujuhtme kahjustamise eest. Maksimaalne karistusmäär kriitilise merealuse taristu kahjustamise eest hakkab olema 10 aastat vabadusekaotust. Õigusselguse huvides ja tugevamaks heidutuseks hakatakse kohaldama Eesti karistusõigust ka Eesti mandrilaval või majandusvööndis toime pandud süüteo eest.   Muudatused on ajendatud viimasel ajal Läänemerel aset leidnud juhtumitest, kus olulist merealust taristut on kahjustatud. „Nende juhtumite kordumist ei saa sallida. Merealused kaablid ja torujuhtmed on meie julgeoleku ja varustuskindluse jaoks kriitilise tähtsusega. llmselgelt vajame suuremat õigusselgust ja tugevamat heidutust selliste tegude vastu. Kui karistus võib tähendada kuni 10 aastat vangistust või juriidilise isiku puhul isegi kuni 4 miljardit eurot trahvi, siis on sõnum selge  – Eesti võtab kriitilise taristu kaitsmist väga tõsiselt,”  rõhutas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. Seaduseelnõu muudatustega lubatakse edaspidi ka jälitustegevus süüteomenetluses, millega kahjustatakse olulises ulatuses võõrast vara. See muudatus puudutab eelkõige juhtumeid, mis on osutunud hilisemas uurimises vaenulike riikide eriteenistuste tellimustööks. Muudatustega laieneb ka karistusõigus väljaspool Eesti territooriumi toime pandud riigisaladuse ja salastatud teabe nõuete rikkumisele.