• A
  • +

Valitsus kiitis korduvate roolijoodikute karistuste karmistamise heaks

PrintPDF Jaga

3.11.2016. Valitsus otsustas tänasel istungil kiita heaks ja saata pärast täpsustuste sisseviimist Riigikogule arutamiseks eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab riik joobes juhtide probleemiga süvitsi tegelema.  „Eesti elanike arvu silmas pidavalt on iga inimese kaotamine liikluses alkoholi tõttu topelt-kaotus. Kui tahame oma rahvast hoida, peame tegutsema joobes juhtimise vähendamisel targemini ja jõulisemalt. Karmimate karistuste rakendamine korduva joobes juhtimise eest on meie kõigi kaitsmine, ka juhtide kaitsmine nende endi halbade otsuste eest,“ ütles justiitsminister.

„Iga päev on Eesti teedel vahemikus tuhat kuni kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Elanikkonna uuringust tuleb välja, et peaaegu iga kümnes täisealine juhib vähemalt korra aastas alkoholi tarbinuna autot. Politsei tabab päevas 10-30 joobes juhti. See tähendab, et tuhanded rikkujad sõidavad teedel tabamatult edasi,“ selgitas Reinsalu.

„Eelnõu kohaselt on tulevikus võimalik mõista karmim karistus, kui joobes juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline vangistuse ärakandmine. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise selliselt juhilt,“ ütles justiitsminister.

„Taotleme, et roolijoodikutele hakkaks karmimaid karistusi võimaldav seadus kehtima 1. veebruarist 2017,“ ütles justiitsminister.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada. See tähendab, et oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist, milleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ning tahetakse muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel.

Esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärtegudele põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi.

Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus selle eest, kui sõidukijuht tarbib liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega – s.t keegi sai raskelt viga või hukkus. Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb, jättes kannatanu abita. Samuti kehtestatakse liikluskasvatuses kaassõitja väärtushinnanguid oluliselt muutev lähenemine joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumiseks. Tegemist ei ole keelu- või käsuga ja selle eesmärk ei ole karistamine, vaid ohutu liiklemise harjumuste olulise parandamise vajaduse teadvustamine.

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50