Valitsus toetas uuendusi, mis teevad satelliidilevi kõigile kättesaadavaks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu uue satelliitside õigusakti suhtes, mis loob eeldused 2 GHz sagedusala konkursiks ning avab ukse innovaatilistele otseühendustele, kus mobiiltelefonid suudavad satelliitidega suhelda ilma maapealsete mastide abita.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jaotatakse sagedusala laiemas pildis kolmeks osaks: üks kolmandik on reserveeritud EL-i enda rajatavale suveräänsele satelliidivõrgule IRIS², teine kolmandik on mõeldud ainult Euroopa kontrolli all olevatele kommertsettevõtetele ning viimane kolmandik on avatud kõigile, sealhulgas Euroopa Liidu välismaistele hiidudele. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on Eesti seisukoht, et sageduste kommertsosade jagamisel ei tohi soosida vaid üksikuid suuri tegijaid, vaid uks peab olema avatud ka uutele Euroopa firmadele. „Just vaba konkurents tagab parema teenusekvaliteedi ja vähendab sõltuvust ühest-kahest pakkujast, nagu täna. Sagedusloa tasud peavad küll peegeldama sagedusressursi väärtust, ent ei tohi saada piduriks uute võrkude väljaehitamisel,“ märkis minister. Praegu on Euroopas 2 GHz satelliitside sagedused kahe ettevõtte, Viasati (endine Inmarsat) ja EchoStari (endine Solaris Mobile) käes, kellele anti load juba 2009. aastal. Pakosta sõnul peab määruse eelnõu kohaselt sagedusloa omanik hakkama pakkuma satelliitside teenust igas liikmesriigis vähemalt 95% elanikkonnast ja 90% territooriumist. „See on oluline tingimus just hajaasustusega äärealadele, kindlustades ühenduse ka seal, kus maapealne võrk ei ulatu või on rikke tõttu maas,“ ütles minister. „Iga inimene, olgu ta seenel sügavas metsas, kalal merel või olukorras, kus torm on maapealsed mastid rivist välja viinud, peab saama elupäästva kindlustunde, et tema telefonis on vajadusel levi.“ Mis muutub Eesti inimeste jaoks Uute normide jõustumisel laieneb esmalt turvalise mobiilse satelliitsideteenuse kasutamise võimalus Eesti riiklikele institutsioonidele olukordades, kus maapealsed sidevõrgud on kahjustatud, ülekoormatud või ei toimi. Seega saab sellest üks lahendus riigiside tagamisel.Mis puutub aga elanikkonda, siis saavad mobiilid võimaluse suhelda maapealse levi puudumisel otse üle satelliidi ja see tähendab paranenud mobiililevi kõikide mobiilsidekasutajate jaoks. Tulevikus ei tähenda "satelliitmobiil" ka enam suurt ja kohmakat eriseadet, mida kasutavad vaid meremehed või ekstreemsportlased.Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk selgitas, et tänu uuele regulatsioonile saab satelliitsidest teenus, mis jõuab otse tavalise ja muutmata nutitelefonini (Direct-to-Device ehk D2D tehnoloogia). „See tähendab, et kui inimene satub sügavale metsa, merele või mõnele Euroopa ääremaale, kus tavaline maapealne mobiilivõrk puudub, saab telefon vajadusel otse kosmosest levi. See pole mitte ainult mugavusteenus, vaid pakub elupäästvat kindlustunnet kriisiolukorras, kus maapealsed mastid võivad olla rivist väljas,“ märkis Nirk. Kuigi osa uuel konkursil jagatavast 2 GHz sagedusressursist reserveeritakse rangemalt riikide ja asutuste turvalise kriisiside (IRIS²) jaoks, on regulatsioonis kindlalt sees ka kommertskasutus. Uutele turule sisenevatele ettevõtjatele antakse kommertslitsentse just selleks, et nad saaksid pakkuda teenuseid tavakasutajatele.„Lisaks on süsteem üles ehitatud nii nutikalt, et isegi riigisideks mõeldud sagedusplokis võib vaba ressursi olemasolul – olukorras, kus riikidel parasjagu kriisivajadust pole – pakkuda tuge tavalisele kommertsteenusele," selgitas Nirk. Mis sagedus on 2 GHz? „Sageli küsitakse, mis sagedus see 2 GHz – ehk tehnilises keeles S-riba – õigupoolest on ja miks see nii oluline on. Lihtsalt öeldes on tegemist hindamatu väärtusega sagedusalaga, mis suudab hästi läbida ilmastikunähtusi ning võimaldab satelliidil suhelda otse meie igapäevaste nutitelefonidega,“ märkis Tõnu Nirk. Mis puudutab näiteks Elon Muski loodud Starlinki, siis nende klassikaline ja paljudele tuttav taldrikantenniga koduinternet toimib Tõnu Nirgi sõnul hoopis kõrgematel sagedustel: peamiselt üle 10 GHz. Küll aga vajab ka Starlink just neid samu 2 GHz sagedusi oma uue „otse-mobiili“ teenuse jaoks, ostes vastavaid sageduslitsentse üle maailma. Seetõttu on eesseisev Euroopa sageduskonkurss globaalsete tehnoloogiahiidude jaoks äärmiselt märgiline. Uus hankekord Uue eelnõu eesmärk on asendada senine riigiti killustatud loamenetlus ühtse üleeuroopalise süsteemiga.Seniste lubade puhul tuli teenuse osutamiseks taotleda luba igast liikmesriigist eraldi, kuid uue plaani kohaselt saavad tulevased teenuseosutajad pakkuda satelliitsidet kogu Euroopa Liidus üheainsa keskse loa alusel. Kahele ettevõttele seni antud load aeguvad 2027. aasta mais ning neid pikendatakse eelnõu kohaselt paari aasta võrra, et uue konkursi ettevalmistamise ajal ei tekiks teenustes katkestusi. Sagedusloa taotleja ei pea enam luba küsima 27 liikmesriigi regulaatori käest eraldi, mis vähendab oluliselt bürokraatiat ja võimaldab teenust pakkuda samadel tingimustel kogu Euroopas.