Valmisid Skandinaavia ja Balti riikide maksejõuetusõiguse uuendamise soovitused

Skandinaavia-Balti maksejõuetusõiguse koostöövõrgustik andis täna justiitsministeeriumile üle soovitused maksejõuetusreformi läbiviimiseks.

„Eesti majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks vajab maksejõuetust puudutav seadusandlus  uuendamist, et pankrotimenetlus oleks efektiivsem ja kiirem. Kindlasti arvestame enda maksejõuetust puudutavate õiguslike muudatuste tegemisel esitatud soovitustega. Oluline on, et liiguksime Skandinaavia ja Balti riikidega võimalikult ühtsete reeglite suunas,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kokku on erinevaid asjalikke soovitusi 15 peatükis, mis on koostatud Skandinaavia ja Balti maksejõuetusekspertide parimate teadmiste põhjal ja näitavad, millises suunas võiks seadusandlus maksejõuetusõiguse kujundamisel liikuda. Näiteks soovitas võrgustik, kuidas kujundada kontsernide pankrotimenetluse reeglid, mida praegu Eesti õiguskorras pole. Kindlasti väärivad analüüsimist ka teised peatükid, kuid erilist tähelepanu vajab saneerimist ja võlgade vabatahtlikku lühiajalist ümberkujundamist käsitlevad soovitused.

Skandinaavia-Balti maksejõuetusõiguse koostöövõrgustik asutati 2010. aastal ja sinna kuuluvad Rootsi, Norra, Taani, Soome, Eesti, Läti ja Leedu maksejõuetuse valdkonna silmapaistvad asjatundjad. Võrgustiku esindajad kogunesid aruteludeks töögrupina kaks korda aastas, et arutada võimalusi maksejõuetusõiguse ühtlustamiseks Skandinaavia ja Balti regioonis. Tänasel kohtumisel osalesid lisaks võrgustiku töögrupi liikmetele Rootsi, Norra, Soome, Läti, Leedu ja Eesti justiitsministeeriumide esindajad, kellele tutvustati ekspertide koostatud soovitusi.