Vandetõlgi amet muutub vabakutseks

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on vandetõlkide amet muutunud aastatega järjest olulisemaks ning nüüd on aeg kaasajastada ja tuua suurem selgus ka selle ametiga seotud seaduses. „Näiteks muudab eelnõu vandetõlgi ameti kohtutäituri, notari või advokaadiga sarnaseks vabakutseks. Seni tegutsevad nad avalik-õigusliku ameti kandjatena. Samuti muudab eelnõu vandetõlkide tasu ja vastutuse põhimõtteid ehk näiteks senine kindel tasu tõlke õigsuse kinnitamise eest asendatakse kokkuleppelise tasuga. Kuna tasu hakatakse maksma teenuse eest, siis saab vandetõlk edaspidi valida teenuse osutamiseks sobivaima tegutsemisvormi, sarnaselt teiste ettevõtjatega,“ lausus Pevkur.

„Täiendavalt uuendatakse näiteks ka tõlgete kinnitamise ja dokumentide vormistamise süsteemi, kus kehtiva seaduse järgi peavad vandetõlgid ka iseenda tõlke õigsust kinnitama. Eelnõu kohaselt see nõue kaotatakse ja enda tehtud tõlkega tagab vandetõlk ka tõlke õigsuse. Vormistuslikult asendatakse mõiste „vandetõlgi kinnitatud tõlge“ mõistega „vandetõlgi tõlge“ ütles justiitsminister.

Kui täna saavad ka notarid kinnitada dokumendi tõlget, siis eelnõu kohaselt hakkavad ametlikku  tõlke kinnitust või üldse tõlkimist nõudvaid dokumente tõlkima üksnes vandetõlgid.

Täna on pakutakse vandetõlgi teenust Eestis 30 vandetõlgi poolt, kellest esimesed nimetas justiitsminister ametisse 23. jaanuaril 2003. aastal.

Vandetõlgid teevad aasta jooksul kokku ligikaudu 10 000 tõlke õigsuse kinnitamistoimingut. Lisaks on 1. jaanuarist 2011.aastast vandetõlkidele antud vastutusrikas roll Eesti seaduste tõlkimisel inglise keelde. Eesmärgiks on võetud 2015. aastaks ajakohastada tõlked kõigil ligikaudu 400 Eestis kehtival seadusel.

Eelnõu jõustub seadusena 1. jaanuaril 2014.

Infot vandetõlkide kohta ja nende kontaktandmed leiab justiitsministeeriumi kodulehelt: http://www.just.ee/34278.