Vangide arv on kümne aastaga ligi 1300 võrra vähenenud
Vanglates ja arestimajades oli aasta lõpus 1711 süüdimõistetut, 345 vahistatut ja 17 väärtegude tõttu arestitud inimest. 95% vangidest olid mehed, 5% naised. 67% vangistuses õigusrikkujaid olid Eesti kodanikud, 6% Venemaa kodanikud ja 4% muu kodakondsusega. 23%-l vangidest oli kodakondsus määratlemata.
Vanglateenistuse juhi Rait Kuuse sõnul töötab Eesti selle nimel, et endised õigusrikkujad saaksid tavaellu naastes iseseisvalt hakkama ja püsiksid õiguskuulekal teel. „Vanglates valmistame oma karistust kandvaid inimesi edasiseks õiguskuulekaks eluks põhjalikult ette. Väga oluline on sealjuures tegevusi kohandada vastavalt inimese käitumisele ning teha koostööd vanglaväliste partneritega. Selleks on meil kolm avavanglat ning kriminaalhoolduse võimalused. Eelmisel aastal vabanes vanglatest 1390 inimest, kellest pea pooled jätkasid karistuse kandmist kriminaalhooldusametnike järelevalve all. Elu on näidanud, et need võimalused ja inimeste toetamine aitavad uue kuriteo toime panemise riski vähendada,“ ütles Rait Kuuse.
Aasta lõpus oli Eestis kriminaalhooldusel inimesi 3275. See arv on aastaga vähenenud 13% ehk 473 inimese võrra. Suurema osa kriminaalhooldusel inimestest moodustasid karistusest tingimisi vabastatud ja käitumiskontrollile allutatud ning need, kelle karistus asendati üldkasuliku tööga. Võrreldes vanglas karistust kandvate inimestega oli kriminaalhooldusel inimeste seas suhteliselt enam naisi ja Eesti kodanikke.
Kriminaalhooldus lõppes mullu edukalt 78% juhtudest. 48% kriminaalhooldusel õigusrikkujatest tegid üldkasulikku tööd, 30% läbisid käitumiskontrolli. 2022. aasta lõpus tegi üldkasulikku tööd 893 inimest, mida on 123 võrra vähem kui aasta varem. Neil inimestel kokku oli vaja teha 266 162 üldkasuliku töö tundi.
Uuringud on näidanud, et vanglast vabanenud inimeste puhul aitavad uusi õigusrikkumisi ennetada neile kogukonnas pakutavad jätkutoe teenused. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuhi Stanislav Solodovi sõnul tähendab see, et vanglast vabanevad inimesed vajavad tuge, võimalust teha tööd ja teenida endale elatist.
„Paraku on meie ühiskonnas vanglast vabanejate suhtes palju stigmasid ja hirme, mis võivad olla takistuseks nende ühiskonda sulandumisel. Enamasti on need elu hammasrataste vahele jäänud inimesed, kes vajavad oma keerulise tausta tõttu tuge ja suunamist. Selleks oleme viimastel aastatel pakkunud vanglast vabanenutele võimalust koostööks tugiisikuga ja majutusteenust, et endised õigusrikkujad saaksid end taas jalule ega pöörduks uuesti kuritegelikule teele,“ selgitas Stanislav Solodov justiitsministeeriumist.
Selleks, et endiste õigusrikkujate iseseisva toimetuleku võimalusi parandada, on alates 2015. aastast Eestis Euroopa Sotsiaalfondi toetusega rahastatud vanglast vabanejate jätkutoe teenust. „Selle käigus pakume vanglast vabanejatele kuni 18 kuud tugiisikuteenust ja kuni 12 kuuks majutusteenust. Eelmisel aastal jõudis pärast nende teenuste kasutamist tööturule 63% endistest õigusrikkujatest,“ kinnitas Stanislav Solodov justiitsministeeriumist.
2020. aastal vanglast vabanenud inimestest 31% mõisteti järgnenud kahe aasta jooksul mõnes uues kuriteos süüdi. Korduvkuritegevuse määr ehk retsidiivsus on läbi aastate olnud kõige suurem nendel, kes on vanglas karistuse lõpuni kandnud.
„Kõrgeim korduvkuritegevuse määr on seejuures olnud varavastase kuriteo eest karistatud inimestel – statistika järgi mõisteti kahe aasta jooksul uues mistahes liiki kuriteos süüdi 63% nendest õigusrikkujatest. Kui kehalise väärkohtlemise eest karistatud välja jätta, on raske isikuvastase kuriteo eest karistatute tõenäosus uueks sarnaseks õigusrikkumiseks olnud suhteliselt väike,“ selgitas Stanislav Solodov justiitsministeeriumist. Ta täpsustas, et 12% kõigist raske vägivallakuriteo eest karistatud vabanenutest mõisteti järgnenud kahe aasta jooksul mõnes uues vägivallakuriteos süüdi.
Vangistuse, korduvkuritegevuse, kriminaalhoolduse ja endistele õigusrikkujatele mõeldud jätkutoe kokkuvõttega saab tutvuda justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaate veebilehel. Vanglateenistuse 2022. aasta ülevaatega saab tutvuda veebilehel vangla.ee.