Vanglast vabanenut aitab kogukonda naasmisel nõustamine ja inimlik tugi
Inimese vangistusjärgset toimetulekut mõjutavad mitmed tegurid nagu näiteks eluaseme olemasolu, haridus ja inimsuhted. Tihti on ka töökoha leidmine vanglast vabanenule raskendatud teda saatva stigma pärast. Seetõttu on oluline pakkuda inimesele tuge ka vabanemise järgselt. 2023. aastal kasutas tugiisiku ja/või ajutise majutusteenuse võimalust 213 vabanenut, kellest 71% jõudis jätkutoe abil tööturule.
Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on üks pikaajaline kriminaalpoliitiline suund korduvkuritegevuse vähendamine. „Ühe tegevusena on ministeerium juba alates 2015. aastast pakkunud vanglast vabanenule tugiisikut ja võimalust suunduda ajutisele eluasemele. Vabanemisjärgse toe pakkumisega muudame inimesele kogukonda naasmise sujuvamaks ning tagame ka turvalisema ühiskonna,” sõnas Timpson.
„Teenuste kasutamine on vabatahtlik ning eeldab inimeselt soovi tegeleda oma väärtushinnangute ja hoiakutega. Niisamuti tahet enda jaoks mõtestada, miks satutakse üha uuesti kuritegelikule teele ning kuidas oma elus muutus saavutada,“ sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna tiimijuht Stanislav Solodov.
Justiitsministeeriumi 2023. aasta kuritegevuse ülevaatest nähtub, et
Lõppenud aastal kasutas tugiisikuteenust 134 ja majutusteenust 79 inimest;
Ühe kuu möödudes pärast teenuste kasutamist jõudis neist tööturule 71%, mis on võrreldes 2022. aastaga 8% suurem;
Tugiisikuteenuse peamine sihtrühm on vanglas oma karistuse lõpuni kandnud inimesed, kuna neil ei ole käitumiskontrolli ja nende retsidiivsus on võrreldes teiste vabanenutega kõrgem. Aastatel 2021-2023 vabastatud eluaegsetest vangidest on kõik kasutanud jätkutuge;
Majutusteenus soodustab aga järkjärgulist vabanemist. Majutusteenuse kasutajatest 77% olid käitumiskontrolli all, neist 42% vabanesid vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega.
„Mida kauem saavad vangistust kandnud inimesed pärast vabanemist tuge, seda suurema tõenäosusega püsivad nad edaspidi õiguskuulekal teel,“ sõnas Solodov ning lisas: „Muutused ei toimu üleöö, see on pikk protsess, küll aga näeme, et korduvkuriteo toimepaneku risk väheneb, kui tugiteenuseid kasutatakse vähemalt kümme kuud.“
Jätkutoena pakutakse tugiisikuteenust kestusega kuni 18 kuud ja ajutist majutusteenust kuni 12 kuuks.
Justiitsministeerium alustas vanglast vabanenute jätkutoe projekti teenuste pakkumist Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel 2015. aasta aprillis. Alates 2023. aasta lõpust rahastatakse jätkutuge ministeeriumi ja ESF+ kaasrahastatud projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ eelarvest.
Vanglast vabanenute jätkutoe kohta saab lähemalt lugeda ministeeriumi veebilehelt. 2023. aasta kuritegevuse ülevaatega saab tutvuda siin.
