Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Vanglast vabanenute ühiskonda sulandamise projekt sai Euroopa Komisjoni tunnustuse

Äsja vanglast vabanenud inimestel on suur oht sattuda uute kuritegude tsüklisse, kuna nad tunnevad end sageli jõuetu ja ühiskonnast eraldatuna. Eesti tegeleb selle probleemiga muu hulgas vanglast vabanenutele mõeldud tugisüsteemi kaudu, mis pälvis hiljuti Euroopa Komisjoni tunnustuse.

Justiitsministeeriumi jätkutoe teenus on loodud selleks, et aidata vanglast vabanenud inimestel naasta tööturule ja pakkuda neile sotsiaalteenuseid. Selline tugi aitab endistel kinnipeetavatel edaspidi iseseisvalt toime tulla ning vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Vanglast vabanenute toimetuleku toetamine on oluline muu hulgas selleks, et meie ühiskond oleks turvaline. Mida kauem saavad vanglakaristust kandnud inimesed tugiteenustest osa, seda suurema tõenäosusega püsivad nad edaspidi õiguskuulekal teel.

Lepinguliste partnerite abil pakub ministeerium endistele kinnipeetavatele vabanemise järel ajutiselt eluaset ja tugiisikut, et toetada neid oma elu uuesti järjele saamisel ning igapäevaeluga toime tulemisel. Majutusteenus ning tugiisikuga töötamine on vanglast vabanenutele vabatahtlik, kuid neil peab olema soov teenuseid kasutada.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuhi Stanislav Solodovi kinnitusel on tunnustuse pälvinud teenuseid seni kasutanud vähemalt 1192 inimest. „Teenused on loodud selleks, et aidata vanglast vabanenutel sujuvalt ühiskonda naasta nii, et nende peamised vajadused on tagatud. Nii aitame elu hammasrataste vahele jäänud inimestel alustada puhtalt lehelt, et nad saaksid ise hakkama, hoiaksid ja edendaksid oma tervist, läheksid tööle ning taastaksid suhted lähedastega,“ selgitas Stanislav Solodov.

Kuigi nn taasühiskonnastamise protsess ja selle eesmärkide saavutamine pole lihtne, on võimalik saavutada häid tulemusi, kui endiste kinnipeetavate ja tugiteenuste osutajate vahel on tugev ja usalduslik side. „Kuna elukoha ja töö puudumine on endistele kinnipeetavatele uue kuriteo toimepanemise mõttes suured riskitegurid, ongi meie eesmärk selliseid üldist toimetulekut mõjutavaid probleeme leevendada,“ ütles Stanislav Solodov justiitsministeeriumist.

Suurele osale vanglast vabanenutele on väga oluline kindlustunne, et kohe pärast vabanemist on tal koht, kuhu minna. „Lisaks elukohale on majutusteenuse pakkumisel suur rõhk igapäevasel nõustamisel ja toetamisel, kuna enamasti on vanglast vabanenul üksjagu muresid näiteks tervisega, võlgadega, purunenud suhete ja kesiste tööoskustega. Selliste murede lahendamine saab käia järkjärgult kriminaalhooldaja, tugiisiku ja majutuskeskuse töötajate toel,“ sõnas Stanislav Solodov justiitsministeeriumist. Tema sõnutsi on teenusesaajatel oma senise käitumise ja elu muutumiseks vaja esmalt võtta aega, et muuta oma seniseid harjumusi, hoiakuid ja mõttemaailma.

Justiitsministeerium alustas vanglast vabanenute jätkutoe projekti teenuste pakkumist 2015. aasta aprillis. Teenuseid osutavad vabasektori organisatsioonid, kes on teenuste osutamisel paindlikud ja lähtuvad iga kliendi vajadustest.

Vanglast vabanenute jätkutoe projekti kohta saab lähemalt lugeda justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika veebilehelt. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.