• A
  • +

Vanglates viibivate vangide arv vähenes 2014. aastal jätkuvalt

PrintPDF Jaga

Vanglateenistus tähistas 30. jaanuaril oma 96. aastapäeva ja kriminaalhoolduse 95. aastapäeva. „Vanglasüsteem on võrreldes 90ndate aastatega teinud hüppelise sammu edasi. Muutunud on nii töökeskkond, ​paranenud vangivalguvrite väljaõpe​ ja motiveeritus, vangidega tegeletakse personaalsemalt. See kõik kokku aitab kaasa sellele, et vähenenud on vanglasisene kuritegevus ning vanglasse tagasi pöörduvate vangide arv,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Aastapäeval esitleti vanglateenistuse aastaraamatut koos eelmise aasta statistikaga, mis näitab vangide arvu jätkuvat kahanemist. Kui aasta alguses oli vange 3026 ja kriminaalhooldusaluseid 6138, siis aasta lõpul 2921 ja 5525. Vangide arv sisaldab vanglas viibinud süüdi mõistetud ja vahistatud isikuid, kuid ei sisalda neid vange, kes aastavahetuse seisuga olid arestimajas või kes kandsid aresti toime pandud väärteo eest. Kriminaalhooldusaluste arv sisaldab üldkasuliku töö tegijaid, tingimisi karistatud isikuid, vanglast enne tähtaega ning karistusjärgsele käitumiskontrollile vabastatud isikud.

Vangide ja kriminaalhooldusaluste sotsiaalprogrammides osalemise maht oluliselt ei muutunud. Programmides osales 831 süüdimõistetud vangi (2013. aastal 846) ja 128 vahistatut (2013. aastal 115) ning 772 hooldusalust (2013. aastal 989). Sotsiaalprogrammidest osalesid vangid ja kriminaalhooldusalused enim Eluviisitreeningus, viha juhtimise programmis ja sotsiaalsete oskuste treeningus.

Aasta jooksul ei pandud vanglates toime mõrvu, tapmisi ega tapmiskatseid. Kokku oli vanglates kaheksa surmajuhtumit. Üks vang pani Tartu vanglas toime enesetapu. Raske haiguse või terviserikke tagajärjel suri kuus vangi. Ühel vangi surma põhjuste väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Surma täpsemaid asjaolusid kontrollitakse kohtuarstliku lahangu käigus. Esialgsetel andmetel põhjustas vangi surma terviserike. Nimetatud kriminaalasjas menetlus veel kestab.

Vägistamiskahtluse tõttu alustati 2014. aastal üks kriminaalasi, milles menetlus veel kestab. 2013. aastal vägistamiskahtluse tõttu alustatud kahest kriminaalasjast üks on tänaseks jõudnud esimese astme kohtusse ning teine lõpetati, kuna kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist.

Eelmise aasta ülevaatega on võimalik tutvuda vanglate kodulehel.

Aastapäeva puhul andsid justiitsminister Andres Anvelt ja vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama üle ka vanglaametniku teeneteristid, mille said silmapaistvate teenete eest Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku Ülle Luts, Viru Vangla kolmanda üksuse peaspetsialist Klaarika Adonov, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik Imbi Puutsa, Tartu Vangla taasühiskonnastamise valdkonna peaspetsialist-metoodik Maarja Grünberg ja Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvur Ervin Toots. Vanglaametniku Teenistusmedalid said Tallinna Vangla väljaõppe juht Sisekaitseakadeemia justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak ja sisekaitseakadeemia justiitskolledži lektor Andres Põdra.

 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50