Värske ülevaade: Eesti avaandmete poliitika on Euroopa tipus, kuid andmete kvaliteet ja kättesaadavus vajavad kiiret järeleaitamist
Värske Euroopa avaandmete küpsuse uuring näitab, et kuigi Eesti on avaandmete poliitika poolest Euroopa tipus, on andmete praktiline kvaliteet ja kättesaadavus languses, tõdes Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) tehisaru ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg.
Uuringu „Open Data Maturity Report 2024“ kohaselt on Eesti üldine avaandmete küpsus 93,8%. Kuigi see skoor on jätkuvalt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, on see aastaga langenud 2,3%. Samal ajal on Eesti OECD avaliku teabe läbipaistvuse edetabelis esimesel kohal.
„On valdkondi, kus Eesti on Euroopa absoluutses tipus – meie avaandmete poliitika ja andmete mõju on hinnatud 100-protsendiliseks. Probleemkohad, mis üldskoori alla tõmbavad, on aga avaandmete kvaliteet (langus 2,8%) ja portaali kasutusmugavus (langus 6,6%). See näitab, et peame nende valdkondadega tõsiselt tegelema,“ tunnistas Velsberg JDMI ja AKI ühiskonverentsil „A² – avalik teave ja avaandmed“.
Velsbergi sõnul peitub probleem eelkõige andmete praktilises halduses. „Kõige madalama hinde sai metaandmete ajakohasus ja täielikkus. See näitab, et andmestikke küll avalikustatakse, kuid nende kirjeldusi ja kvaliteeti ei hallata süsteemselt,“ selgitas Velsberg.
Seda kinnitab ka riigiasutuste seas läbi viidud küsitlus. Kuigi 71,4% asutustest on määranud andmete eest vastutaja ja 68,2% on katnud andmete avalikustamise arengukavaga, on reaalsete protsesside ja oskustega puudujääke. Värsked andmed näitavad, et:
Süsteemne avaandmete protsess on olemas vaid 9,1% asutustest.
Andmekvaliteedi protsess on 13,3% asutustest.
Spetsiaalne andmekvaliteedi tarkvara on kasutusel 23,3% asutustest.
Suurimaks takistuseks on asutuste hinnangul puudus andmearhitektuuri (52,5%), andmekvaliteedi tagamise (50,0%) ning andmeteaduse ja tehisaru rakendamise oskustest (45,0%).
Positiivse poole pealt on hüppeliselt kasvanud andmestike arv Eesti avaandmete portaalis https://andmed.eesti.ee Portaalis on nüüd 5651 andmestikku 111-lt teabevaldajalt, mis tähendab aastast kasvu 3730 andmestiku võrra.
Suurim panustaja on jätkuvalt Statistikaamet 4448 andmestikuga, järgnevad Maa- ja Ruumiamet (245) ja Eesti Keele Instituut (181). Viimase kuu enim allalaetud andmestikud olid „Sõidukite staatused Eestis“ (7941 korda), „Registreeritud töötud“ (3639 korda) ja „Inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed“ (2781 korda).
Velsberg tõi eraldi esile riigi strateegilise huvi rikastada eesti keele andmetega suuri rahvusvahelisi tehisaru mudeleid.
„Koostöös Eesti Keele Instituudiga (EKI) teeme kõik selle nimel, et tehisarulahenduste eesti keele kvaliteeti parandada. JDM on avanud ka toetusmeetme eestikeelsete keeleandmestike kogumiseks ja avalikustamiseks. Töö käib hoogsalt, et eesti keele korpus kasvaks praeguselt 7,6 miljardilt sõnalt aasta lõpuks 15 miljardi sõnani,“ märkis Velsberg.
Tema sõnul käivad EKI , JDMI ja meediamajade vahel ka tihedad läbirääkimised, et leida mõistlik viis, et kõik oleksid ajakirjandustekstide jagamisega rahul.
Mis puutub Eesti-siseseid uuringuid riigiasutuste osas, siis näitavad need Ott Veslbergi sõnul, et seisud pole sugugi halvad. Lausa 70% asutustest on avaandmete avalikustamine kaetud arengukavadega ning määratud on selle eest vastutav töötaja.
