Arusaam taastavast õigusest võib sageli erineda: on neid, kes näevad selles kasu, ja neid, kes peavad seda liiga „pehmeks“ või isegi süüdimatust soodustavaks lähenemiseks. Justiitsministeeriumi taastava õiguse projektijuht Joelle Marcelle Antson vastab enamlevinud arvamustele.
Kui traditsiooniline õigusemõistmine keskendub sageli vaid karistusele, siis taastav õigus pakub võimaluse lahendada konflikte osapoolte-vaheliste kokkulepete ja tekitatud kahju heastamise teel. Eestis kasutame taastavat õigust peamiselt noortega seotud juhtumites, nagu kiusamised, kaklused ja vargused.
Taastav õigus tähendab, et noored pääsevad karistusest
Taastav õigus ei tähenda automaatselt karistamatust, vaid aitab noorel mõista oma teo tagajärgi ja võtta vastutus. Keskseks küsimuseks on tekkinud kahju ja selle heastamise võimalused. Kui kannatanu saab rääkida, kuidas juhtunu teda mõjutas, muudab see süüteo sooritanud noore mõtlemises palju. Kui kahju on heastatud, ei pruugi karistus enam olla vajalik. Raskemate süütegude korral saab taastavat õigust kasutada paralleelselt menetlusega ja ka pärast süüdimõistmist. Mujal riikides ka siis, kui toimepanija kannab vanglakaristust.
Taastav õigus ei ole efektiivne, kuna noored ei saa aru oma tegude tõsidusest
Noored on sageli teadlikud, et nende tegudel on mõju, kuid nad vajavad rohkem tuge ja juhendamist, et mõista juhtunu tõsidust ja tagajärgi. Sageli on kannatule silma vaatamine ja tema ees vabandamine just emotsionaalselt raskem kui näiteks trahvi maksmine või üldkasuliku töö tegemine.
Näiteks oli reaalses elus selline juhtum, kus neli alaealist noormeest võtsid loata oma sõbra isa auto, tagurdasid sellega postile otsa ja tekitasid varalise kahju. Algatati kriminaalmenetlus, mille käigus prokurör suunas juhtumi taastava õiguse konfliktivahenduse teenusele. Protsessi käigus said kõik mõjutatud osapooled – kannatanu, noormehed ja nende vanemad – võimaluse oma mõtteid ja tundeid väljendada ning juhtunu tagajärgi arutada. Tulemuseks oli vastastikune kokkulepe varalise kahju hüvitamiseks. Noormehed kuulsid, kuidas nende tegu kannatanule mõjus, mõistsid oma teo tagajärgi ja võtsid vastutuse.
Taastav õigus ei vähenda korduvkuritegevust
Uuringud on näidanud, et taastav õigus aitab vähendada korduvkuritegevust. Kui teo toimepanijal on võimalus oma käitumist ja selle tagajärgi põhjalikult analüüsida, aitab see teha edaspidi paremaid valikuid. Läbi vastutuse võtmise suuname noore õiguskuulekamale teele. Samal ajal aitab protsess kannatanul ja teistel mõjutatud osapooltel taastada usaldust ja turvatunnet. Võrreldes tavalise menetlusega on taastava õiguse protsessis osalejatel kõrgem rahulolu, kuna kannatanu vajadused on esiplaanil.
Taastav õigus ei too tegelikku õiglust
Taastav õigus ei asenda traditsioonilist õigusemõistmist, vaid täiendab seda. Protsessis ei keskenduta ainuüksi karistuse määramisele, vaid arvesse võetakse ka kannatanu ja teiste mõjutatud osapoolte vajadused. Kui traditsioonilises õigusemõistmises piltlikult öeldes kaaperdab riik konflikti, võttes lahenduste leidmise enda peale läbi karistamise, siis taastav õigus keskendub kuulamisele ja kokkuleppe leidmisele kahju heastamiseks. Sageli on selline lähenemine palju tõhusam kui lihtsalt karistuse määramine, kus kannatanu on kõrvalises tunnistaja rollis ning tal puudub võimalus oma vajadusi sõnastada.
Taastav õigus on taasohvristav
Taastava õiguse protsessi keskmes on kannatanu vajadused, sealhulgas emotsionaalne ja füüsiline turvalisus. Seetõttu on protsessis osalemine kõikidele osapooltele vabatahtlik. Kannatanu ja õigusrikkumise sooritanu ühiskohtumine ei saa toimuda enne, kui konfliktivahendajad on veendunud, et toimepanija tunnistab, et ta on teo sooritanud. Mida raskemad on juhtumid, seda pikem on individuaalne töö kõikide osapooltega. Vahendajate ülesanne on hinnata, kui ühiskohtumine võib mõjuda taasohvristavalt ja sellest kannatanule teada anda. On ka täiesti tavapärane, et ühiskohtumist ei toimu, kuid see ei tähenda protsessi ebaõnnestumist.
------------
Taastava õiguse teenust pakub sotsiaalkindlustusamet ning sellele saab näiteks suunata politseinik, noorsoo- või omavalitsuse töötaja, prokurör või mõni teine spetsialist.
2023. aastal jõudis sotsiaalkindlustusametini 167 alaealiste ja noortega seotud juhtumit. 2024. aasta 1. novembri seisuga on sisse tulnud 95 uut juhtumit.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika üks eesmärk on laiendada taastava õiguse kättesaadavust, peamiselt õigusrikkumiste puhul. Teisisõnu võimaldada taastavat õigust kohtueelses, kohtu ja -järgses menetluse etapis. Seda ka juhul kui inimene viibib kinnipidamisasutuses. Taastava õiguse arendamist toetab Euroopa Sotsiaalfond+ projekt „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“.
Lisainfot taastavast õigusest leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.
